Äripäev – 25 aastat avatuse nimel

Äripäev tähistab 25. sünnipäeva. Juba veerandsada aastat oleme ettevõtliku inimese teavitamise ja ärikeskkonna läbipaistvaks muutmise teel koos oma lugejatega järjekindlalt astunud.

Tagasi vaadates võib kinnitada, et Äripäeval on olnud märkimisväärne roll selles, et Eesti ärikeskkond on selle veerandsaja aasta jooksul muutunud märksa avatumaks.

Aastal 1989 võis mõistele ärikeskkond praegusega võrreldes päris suured jutumärgid ümber panna. Aga samasugused jutumärgid olid ümber ka ärikeskkonnal meie lähemate naabrite juures, Lätis või Venemaal.

Jah, ettevõtjad võivad kadestada Lätit kas või nende viimase aja maksupoliitiliste otsuste pärast. Või Venemaad – vähemasti rahuajal Venemaad – nende tuhandete võimaluste pärast õigel ajal õiges kohas olles suurt raha teenida. Aga vaevalt küll kadestada neid seepärast, et nende ärikeskkond oleks avatum kui Eesti oma.

Ärikeskkonna läbipaistvus on kasvanud ajapikku. Selle nimel on pidanud ettevõtjad omal moel ka “kannatama”, see tähendab harjuma nägema üha rohkem avalikku infot nii enda kui ka kolleegide tegemiste kohta. Kas otsest või kaudset vastuseisu sellele on olnud, ent aasta-aastalt vähem. Võtame siinkohal näiteks kas või erinevad valdkondlikud edetabelid ja TOPid, mida Äripäev koostab. Ettevõtjad on adunud, et tegu on materjaliga, mille abil valdkonna tegemistest põhjalikumat ülevaadet saada. Algselt suuresti valitsenud suhtumine, et miks teil seda infot (avaldada) vaja on, on nüüdseks asendunud loomuliku huviga ennast teiste sama valdkonna tegijatega võrrelda. Avalikult ja häbenemata.

Eredaim näide on siinkohal kindlasti Äripäeva Rikaste TOP 500, mille viimatine number hiljuti välja tuli. Üha vähemaks on sellegi edetabeli puhul jäänud etteheiteid, just kui topiks me nina teiste rahakotti. Põhjus on lihtne – Äripäeva huvi ei ole tengelpungas kupüüre kokku lugeda. Sisuliselt me reastame siiski Eesti mõjuvõimsamaid ettevõtjaid, kapitaliste. Ilmselt on nad ka jõukate seas, aga oluline on see, et nemad määravad trendid, mis majanduses ja seeläbi terve ühiskonna jõukusega toimub. See edetabel on kujunenud iga-aastaseks oodatud sündmuseks Eesti ärimaastikul. Päris huvitav lugemine, kas pole?

Uuriva ajakirjanduse roll. Ühiskonna sotsiaalne ja majanduslik areng on alati otseses sõltuvuses uuriva ajakirjanduse tugevusest, tõdeb tänase lehe arvamusküljel Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. Väga oluline osa arengust on Eesti puhul nimelt ärikeskkonna avatus. Ehk siis arengut näitab avatuse, mitte salastatuse kasv. Põhjalikud uurivad lood on paljastanud äri- ja poliitmaailma varjatud sidemeid, kajastanud ja kokkuvõttes vähendanud ettevõtluspettusi ja kõlvatut konkurentsi ning muutnud ärikeskkonda muul moel läbipaistvamaks. Seda oleme saanud mõistagi teha vaid koos ettevõtjatega, kellel on samad eesmärgid.

Oma põhiülesannet täites – tootes ja vahendades teavet ettevõtlikule inimesele – järgib Äripäev oma põhiväärtusi. Me juhindume ettevõtliku inimese huvidest, seisame ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest, oleme siirad ja hoolivad nii kliendi, allika, koostööpartneri kui ka kolleegi suhtes ning väärtustame töötaja ettevõtlikkust. Ning meie visiooniks, mille poole liikumisel oleme jõudnud 25. sünnipäevani, on luua Eestis maailma kõige informeeritum ettevõtluskeskkond.